Veeringe ja vooluveekogude kujunemine
Suurt osa (70,9%) Maa pinnast katavad ookeanid ja mered ning siseveekogude ning märgalade kanda jääb ca 3 %. Päikesekiirguse arvel soojeneb vesi veekogudes ning toimub aurustumine veepinnalt.
Märkmisväärses koguses vett aurustub ka maapinnalt ja jõuab atmosfääri transpiratsiooni teel, pannes aluse veeringele Maa pindmiste sfääride vahel (Joonis 1). Veeaur tõuseb atmosfääri ülemistesse kihtidesse, kondenseerub seal ning moodustab sademeid andvad pilved. Sademetena maapinnale jõudev vesi võib imbuda pinnasesse ja täiendada põhjaveevarusid või uuesti aurustuda.
|
Osa sadevetest ühineb aga maapinnal väikesteks veeniredeks, need omakorda ojadeks ja siis edasi jõgedeks. Oja on küll jõest väiksem looduslik veekogu, kuid piir oja ja jõe vahel on võrdlemisi tinglik. Vee liikumine toimub gravitatsioonijõu mõjul allamäge, sest vedelal veel puudub märkimisväärne nidusus ning ka väga laugel nõlval hakkab potentsiaalset energiat omav vaba vesi nõlvalt alla voolama. Liikumise käigus omandab vesi piisavalt kineetilist energiat ning on seetõttu võimeline endaga kaasa haarama erinevat settematerjali (erodeerimine) ja seda transportima ning selle käigus ka kujundama maapinda ennast. Tähelepanuväärne on, et ligi 95% sellest kineetilisest energiast hajub tegelikult turbulentsi ja soojusvahetuse tõttu, kuid ka allesjääv napp 5% on igati piisav erosiooniks ja setete transpordiks.
Maapinnal võib vesi voolata laminaarselt või turbulentselt. Neist esimene on võimalik vaid siis kui vee voolamiskiirus on aeglane ning veekiht õhukene. Laminaarset voolamist saadab vaid mõõdukas pindalaline erosioon, mille intensiivsus on kontrollitav taimestiku ja reljeefi poolt ning mõju oluline vaid aladel, kus puudub pindmist mullakihti siduv taimkate.
Maapinnal võib vesi voolata laminaarselt või turbulentselt. Neist esimene on võimalik vaid siis kui vee voolamiskiirus on aeglane ning veekiht õhukene. Laminaarset voolamist saadab vaid mõõdukas pindalaline erosioon, mille intensiivsus on kontrollitav taimestiku ja reljeefi poolt ning mõju oluline vaid aladel, kus puudub pindmist mullakihti siduv taimkate.
Enamik maapinnal voolavast veest liigub turbulentselt ning voolamine toimub suunatult, järgides olemasolevaid või ajutisi vooluteid ehk voolusänge. Viimaste mõõtmed varieeruvad mõne millimeetrilistest maapinna uuretest kuni Amazonase (Joonis 2) taoliste hiiglaslike jõesüsteemideni välja.
|