Kärestikud ja võrendikud
Kui jõeorg koosneb erineva kõvadusega kivimitest, siis mõnes kohas
on jõe lang suurem, teistes kohtades aga väiksem. Vastavalt sellele on ka jõe voolukiirus ja jõe energia suurem või väiksem. Selle tulemusena kujunevad võrendikud, joad, kosed ja kärestikud. Kärestikud (Joonis 14) on kivise põhjaga madalad jõeosad, sest peenema materjali kannab ära tugev vool.
Kosed on võrreldes kärestikega veelgi suurema languga jõelõigud, kus vee voolukiirus on oluliselt suurem. Tihti aetakse kosed segamini jugadega. Erinevalt koskedest langeb jugadel vesi vabalt alla, mitte ei voola alla. Nii kärestike, koskede kui jugade puhul on tänu väga tugevale turbulentsile vee hapnikusisaldus lähedane küllastusele või esineb isegi kerge üleküllastus.
Võrendikud on veevoolu poolt uuristatud sügavad kohad voolusängis. Enamasti paiknevad võrendikud põrkeveeru ääres sängisüvikus (Joonis 10). Voolukiirus on võrendikes aeglasem, mistõttu settivad seal peeneteralised setted.
Võrendikud on veevoolu poolt uuristatud sügavad kohad voolusängis. Enamasti paiknevad võrendikud põrkeveeru ääres sängisüvikus (Joonis 10). Voolukiirus on võrendikes aeglasem, mistõttu settivad seal peeneteralised setted.