Eesti vooluvete veerežiim
Eesti 14 veerikkama jõe valglad on suuremad kui 1000 km². Suurima vooluhulgaga Narva jõe koguvalglast, mis ületab suuruselt Eesti territooriumi jääb enamus Pihkva oblastisse. Narva jõe kaudu voolab Soome lahte keskmiselt 12,6 km³ vett aastas, see on rohkem, kui kogu Eesti territooriumilt kokku. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Suure Emajõe valgla moodustab riigi pindalast 22 %.
Eesti jõgedele on iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine (Joonis 19).
Eesti jõgedele on iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine (Joonis 19).
Aastasest äravoolust langeb kevadele keskmiselt 43%, suvele 14%, sügisele 24% ja talvele 19%. Teravalt tõuseb esile maksimaalse vooluhulgaga periood aprilli lõpul, mis väikestel jõgedel, aga ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib moodustada isegi 40-90 % aastasest äravoolust. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris.
Järvede poolt reguleeritud jõgedes, nagu Emajõgi (Joonis 20) ja Narva jõgi, on vooluhulga sesoonne muutlikkus suhteliselt väiksem. Suurimad äravoolu moodulid ulatuvad neil vaid 30-50 l/s·km², samal ajal kui paljudel teistel jõgedel (Pärnu, Pedja, Kasari) tõusevad nad 250-300 l/s·km². Eesti jõgede voolukiirus on suurvee perioodil 0,5-1,0 m/s, Põhja-Eesti jõgede alamjooksul kohati 2-4 m/s.
|
Madalvee perioodidel on voolukiirus tavaliselt 0,1-0,3 m/s. Veetaseme paljuaastane keskmine kõikumine on Eesti jõgedel 2-4 m piires; harvadel aastatel muutub Pärnu jõe tase kuni 5,5 m. Veerikkaim on Narva jõgi 399 m³/s, Pärnu ja Emajõgi on palju tagasihoidlikumad (vastavalt 64 m³/s ja 70 m³/s). Kevadise suurveega tõuseb vooluhulk tunduvalt Narva jõel üle 2000 m³/s. Narva jõe kaudu voolab Soome lahte keskmiselt 12,6 km³ vett aastas, see on rohkem, kui kogu Eesti territooriumilt kokku.
Eesti jõgede puhul ei saa mööda minna ka üleujutustest, sest sellel perioodil liiguvad veemassid mööda ebatüüpilist sängi (Joonis 21). Üleujutused on iseloomulikud kevadeti paljudele Lääne-Eesti jõgedele, mis ujutavad üle suuri alasid. Suuremad kevadised üleujutused toimuvad Navesti ja Halliste jõel ning selle põhjuseks on Halliste jõe vastuvoolu suubumine Navestisse. Ka soodustab üleujutusi tasane reljeef, väikesed absoluutkõrgused ja läbivoolujärvede puudumine.
|