Jõgede terrassid
Tihti pole oruveerud laugjad, vaid märgatavad on lammist kõrgemal paiknevad astakud. Taolised astmed võivad leiduda mõlemal kaldal nii kogu jõe ulatuses, aga ka ainult mõnes lõigus. Astmed on jõe kunagised orud, mis on praeguseks kuivale jäänud. Kaldaterrasside tekkimine on seotud jõe poolt põhja süvendamisega. Selle põhjuseks võib olla maapinna kõikuvliikumine, mille käigus jõe langus suureneb või alaneb erosioonibaas.
Ehituse järgi jagunevad kaldaterrassid erosiooniterrassideks ja akumulatiiv-terrassideks. Erosiooniterrassid (Joonis 12) on välja töötatud põhikivimites. Terrassi platvormidel alluviaalsetteid ei ole või on need õhukesed. Akumulatiivterrassid (Joonis 13) on kujunenud sama jõe paksudes alluviaalsetetes. Suure ristlõikega vana org on täitunud alluviaalsetetega, milles võib olla hiljem mitu korda välja töötatud uus tasakaaluprofiil. Terrassid on kujundatud alluviaalsetetesse.
|