Vooluveekogu iseloomustamine
Üheks vooluveekogude iseloomustamise võimaluseks on kirjeldada nende valgala. Viimase all mõistetakse veelahkmega piiratud ala, millest veekogu või selle osa toitub. Üldiselt räägitakse järve
puhul valglast, jõe puhul jõgikonnast.
Suuremad veelahkme alad jaotavad
territooriumi vesikondadeks. Valgala peamised füüsikalised omadused on: pindala, kuju, absoluutne kõrgus, nõlvade ja orgude langus, geograafiline orientatsioon, pinnakatte tüüp, voolusängide süsteem, veemahtuvus ja taimkate.
Enamus alalistest vooluveekogudest paikneb piirkondades, kus esineb rohkelt sademeid (Joonis 3A).
Enamus alalistest vooluveekogudest paikneb piirkondades, kus esineb rohkelt sademeid (Joonis 3A).
Kuivemates kliimavöötmetes leidub aga suurel arvul ajutisi vooluveekogusid (Joonis 3B). Vooluhulk ehk voolusängi ajaühikus läbiv vee hulk on heas seoses valgala enda suurusega. Valgalaga seonduvalt kasutatakse veel kahte mõistet.
Äravoolumoodulil on üldjuhul olemas ligikaudne ülapiir. Ariidse kliimaga (kuiva kliimavöötmega) aladele on iseloomulik madalama väärtusega äravoolumoodul kui niiske kliima korral, luues isegi kuni sajakordse erinevuse valgala suuruse ja äravoolumooduli vahelises seoses. Maailma suurimatel jõgedel on üldjuhul ka suur valgala, kus esineb rohkelt sademeid. Näiteks samas on maailma pikim jõgi Niilus (6758 km) oma vooluhulgalt alles 36. kohal.
- Äravool ehk äravoolumaht on ajaühikus valglalt veekogusse voolanud veehulk. Seejuures võib äravool toimuda mööda maapinda (pindmine äravool) ja mööda vettkandvaid pinnasekihte (maasisene äravool). Hüdroloogiliselt suur valgala on suure veemahtuvusega, toimub äravoolu puhverdamine ning ta pole eriti tundlik sademete ja maakasutuse muutustele. Väike valgala on väikese veemahtuvusega ning äravool reageerib sademetele kiiresti.
- Äravoolumoodul on ajaühikus valgla pinnaühikult veekogusse voolanud veehulk.
Äravoolumoodulil on üldjuhul olemas ligikaudne ülapiir. Ariidse kliimaga (kuiva kliimavöötmega) aladele on iseloomulik madalama väärtusega äravoolumoodul kui niiske kliima korral, luues isegi kuni sajakordse erinevuse valgala suuruse ja äravoolumooduli vahelises seoses. Maailma suurimatel jõgedel on üldjuhul ka suur valgala, kus esineb rohkelt sademeid. Näiteks samas on maailma pikim jõgi Niilus (6758 km) oma vooluhulgalt alles 36. kohal.
Teiseks vooluveekogu iseloomustamise võimaluseks on jagada voolusängid järkudeks. Enamasti kasutatakse vooluveekogude järgutamisel Strahleri klassifikatsiooni (Joonis 4). Süsteemi kohaselt paigutuvad esimesse järku kõige väiksemad vooluveekogud. Teise järgu veekogud saavad alguse kui ühinevad kaks I järgu jõge või oja. III järk tekib kahe II järgu veekogu liitumisel.
|