Meandrid
Looduslikud jõeorud pole peaaegu kunagi sirged, sest vee vool on reegline turbulentne ning maapinna reljeef pole ühtlase kallakuga. Seetõttu võib juba esialgsete väikeste voolunirede juures märgata pinnases olevaid lookeid ehk meandreid. Allavoolu liikudes ja vooluhulkade kasvades, muutuvad need aina sügavamaks ja laiemaks. Alguses
teeb kogu jõeorg need looked kaasa ning neid nimetatakse siis oruloogeteks ehk orumeandriteks.
Aja jooksul uuristuvad külgerosiooni tõttu kõik orus olevad kõrgemad osad
ja orus jääb looklema vaid voolusäng ise. Neid lookeid nimetatakse sängiloogeteks ehk sängimeandriteks.
Kuidas meandrid kujunevad? Esialgse lookleva voolusängi võivad kujundada maapinna ebatasasused, aluskivimite kulumise iseärasused ja Coriolise jõud. Juba väljakujunenud jõelookeid kujundab edasi peamiselt küljeerosioon, mille kutsub esile voolukiiruste ja erosiooni ning akumulatsiooni ebaühtlane jaotumine looklevas sängi piki- ja ristiprofiili ulatuses (Joonis 10).
Kuidas meandrid kujunevad? Esialgse lookleva voolusängi võivad kujundada maapinna ebatasasused, aluskivimite kulumise iseärasused ja Coriolise jõud. Juba väljakujunenud jõelookeid kujundab edasi peamiselt küljeerosioon, mille kutsub esile voolukiiruste ja erosiooni ning akumulatsiooni ebaühtlane jaotumine looklevas sängi piki- ja ristiprofiili ulatuses (Joonis 10).
Tänu liikuva veemassi inertsile kaldub looklevas jõesängis suurima voolukiirusega voolu osa sängi keskosa suhtes loogete väliskülje poole. See põhjustab loogete väliskülje ehk põrkeveeru intensiivsemat erosiooni ning sängi laienemist selles suunas. Kõige intensiivsem on erosioon põrkeveeru allavoolu küljel ning selletõttu nihkub meander väliskülje poole liikudes ka pidevalt allavoolu. Vastavalt voolukiiruste suurenemisele põrkeveerus langeb voolukiirus sängilooke siseküljel ehk laugveerus, kuhu akumuleeruvad setted moodustavad kaldamadala. Meandreerumise tõttu teeb sängis voolav vesi läbi ka allavoolu suunatud "kruviliikumist" ning suurem osa põrkekaldast erodeeritud materjali kantakse kas samale lookele või vahetult allavoolu jäävatele kaldamadalatele, mistõttu voolusäng praktiliselt ei laiene vaid teeb läbi näivat küljelt-küljele ja allavoolu suunatud liikumist.
Meandrite areng ei saa toimuda aga lõputult, sest varem või hiljem murrab jõgi oma tee sirgemaks ning tekivad soodid - voolusängist eraldunud kinnikasvavad seisuveekogud (Joonis 11). Enamasti toimub läbimurre suurvee ajal ning tasandikujõgede lammialal võib leida sadu erinevas arengujärgus soote.
Vaata meandrite ja sootide teket alljärgnevast videolõigust. |