Jõeoru elemendid
Jõeorg on pikk ja suhteliselt kitsas negatiivne pinnavorm mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Jõeoru on kujundanud voolava vee uuristav toime ning selle ehituses on mitmeid olulisi elemente (Joonis 5).
Eristatakse oru põhja, mille moodustavad harilikult jõesäng ja lamm, mille suurvesi üle ujutab. Lisaks veel pervesid, veerusid ja terrasse.
Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri ehk külgi nimetatakse ka jõekallasteks. Oluline on teha vahet parema ja vasaku kalda vahel - allavoolu vaadates jääb vasak kallas vasakule ja parem kallas paremale. Jõesängi iseloomustatakse rist- ja pikiprofiiliga, mis kontrollivad ajaühikus voolusängi ristlõiget läbiva vee hulka ja voolamise kiirust.
Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri ehk külgi nimetatakse ka jõekallasteks. Oluline on teha vahet parema ja vasaku kalda vahel - allavoolu vaadates jääb vasak kallas vasakule ja parem kallas paremale. Jõesängi iseloomustatakse rist- ja pikiprofiiliga, mis kontrollivad ajaühikus voolusängi ristlõiget läbiva vee hulka ja voolamise kiirust.
Lamm on suurveega üleujutatav orupõhi, kus eristatakse omakorda mitut osa. Kaldalamm on lammiala kõrgeim osa ja suurte jõgede puhul võib seal leida ka kaarjaid kaldavalle. Viimased tekivad suurvee ajal, kui veetase tõuseb ning vesi väljub jõesängist, ujutades üle lammiala. Suur osa jõesetteist ehk alluuviumist settib siis lammile, kus veevool muutub aeglasemaks kui jõe kohal. Seejuures jääb kõige rohkem setteid maha vahetult jõesängi kõrvale, kus nad panevad aluse kaldavallide moodustumisele (Joonis 6). Veel eristatakse kesklammi ja jalamilammi. Viimane on kõige madalam lammi osa, olles tihti soostunud ning kus paiknevad soodid.
|
Lammide laius võib suurte jõgede puhul küündida paarikümne kilomeetrini, kuid Eesti jõgede puhul on see harva üle 0,5 km.
Vaata ka alljärgnevat videolõiku, kuidas on võimalik modelleerida lammiala kujunemist.
Vaata ka alljärgnevat videolõiku, kuidas on võimalik modelleerida lammiala kujunemist.